TEAVE RIIGI KOHTA

 
Pindala. 504 782 km².
 
Pealinn. Madrid (3,228,359 elanikku, 2006. a).
 
Geograafiline asend. Hispaania asub Euroopa edelaosas ja hõlmab 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaanlased nimetavad Pürenee poolsaart naljatamisi härjanahaks (una piel de toro), kuna poolsaare kuju meenutab nülitud härja nahka. Hispaania kirdeosas eraldab riiki Prantsusmaast ja Andorrast Pürenee mäeahelik, lõunapiiriks on Gibraltari väin, läänenaabriks aga Portugal. Hispaania põhja- ja lõunarannikut uhuvad Atlandi ookeani veed, kagukallast aga Vahemere lained. Riigi territooriumi alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Läänest itta on Hispaania ulatus ligikaudu 1000 km, põhjast lõunasse aga umbkaudu 840 km. Ligi 90% Hispaania territooriumist moodustavad kiltmaad ja mäestikud. Riigi kõrgeimad tipud on Pico de Teide (3718 m) Kanaari saartel ja Mulhacen (3478 m) mandril.
 
Kliima. Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi kliimat kujundavad Aafrika manner, Atlandi ookean ja siinse maastiku omapärad. Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas: Hispaania kaguosa sademetehulk aastas (200–300 mm/m²) on väikseim Euroopas. Riigi loode- ja põhjaosas on jaanuari keskmine õhutemperatuur 7–9°C, juuli oma 18–20°C. Juuli on Hispaania loode- ja põhjaosas väga vihmane. Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled.
 
Rahvastik.Hispaanias on 40,448,191 elanikku (2007. a juuli), millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Lisaks sellele elab siin ka portugallasi ja mustlasi (peamiselt Andaluusias).
 
Keel. Ehkki tervesHispaanias on riigikeel hispaania keel, räägitakse mõnel pool murdeid: Galiitsias (Portugali lähedal) räägitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Baleaari saartel räägitakse erinevaid murrakuid, Mallorcal kasutatakse oma kõnepruuki.
 
Religioon. Suurem osa (94 %) Hispaania elanikest on katoliiklased. Peale selle on riigis õigeusklikke, protestante, moslemeid, judaiste ning bahaiste.
 
Riigikord. 1978. aasta põhiseaduse järgi on Hispaania parlamentaarse monarhiaga riik. Riigipea on kuningas, kelle troon on päritav. 1975. aasta 22. novembrist on Hispaania kuningas Carlos I, kelle pärijaks on 1968. aasta jaanuaris sündinud prints Philippe. Hispaania seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), mille moodustavad senat (Senado) ja rahvasaadikute kongress (Congreso de los Diputados). Senatis on 259 ning rahvasaadikute kongressis 350 liiget, kes valitakse üldistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hispaania täidesaatvat võimu teostab valitsuse esimees ehk peaminister ning ministrite kabinet. Peaministri kandidatuuri (kelleks on tavaliselt parlamendi enamuspartei või koalitsioonipartei esimees) seab üles kuningas ja kinnitab parlament. Hispaania peaminister on 2004. aasta 17. aprillist Jose Luis Rodriguez Zapatero. Asepeaministri määrab ametisse kuningas peaministri ettepanekul. Hispaania peamised erakonnad on Hispaania Rahvapartei, Hispaania Sotsialistlik Töölispartei, Hispaania Kommunistlik Partei, Baski Natsionalistlik Partei, Kanaari saarte koalitsioon ja teised. Hispaania on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks.
 
Majandus. Hispaania on endine agraarmaa. 1960.–1975. aastatel jäi Hispaania majanduskasvult alla vaid Jaapanile – riik muutus kiiresti tööstus-põllumajandusmaaks. Nüüdisajal on Hispaania majanduslikult väga tugev riik, see on kogutoodangu poolest Euroopas viiendal kohal. Majanduse arenguga on Hispaanias tekkinud uued tööstusharud, nagu elektroonika, elektrotehnika, naftakeemia, lennundus. Peamised tööstuspiirkonnad on põhja- ja idarannikul. Iidsete traditsioonidega metallurgiat viljeldakse enim rauamaagi ja kivisöe ammutamispaikades Baskimaal ning Astuurias. Hispaania varustab end ise alumiiniumi, tsingi, vase ja pliiga. Riigis on välja arendatud laeva- ja autoehitus. Ehitatud laevade hulga poolest on Hispaania maailmas 3.–4. kohal, ka autode ekspordi poolest on riik maailma liidrite seas. Citroëni, Fiati, Renault’ ja Volkswageni tehastes ning Madridis, Valladolidis ja Barcelonas asuvates teiste tootjate filiaalides toodetakse aastas kokku enam kui 1 miljon autot. Hispaanlased on tsemendi valmistamise poolest koos jaapanlastega maailma juhtivate riikide hulgas. Hispaania ekspordib tööpinke enam kui 100 riiki.
 
Põllumajandus hõlmab tänapäeval enam kui viiendikku Hispaania majandustegevusest. Taimekasvatus annab 53% ja loomakasvatus 41% põllumajanduse kogutoodangust. Ligikaudu 60% maast vajab niisutamist. Niisutavatelt aladelt saadakse riisi kuni 60 ts/ha. Külvipinnal kasvatatakse teravilja (otra, nisu, kaera, maisi) ning viinamarju ja oliive. Tsitruste kasvatamise poolest on Hispaania maailma üks esiriike. Istandustes kasvatatakse mandleid, viinamarju, aprikoose, virsikuid, õunu, kirsse ja muud. Lõuna-Hispaania on Euroopa ainus piirkond, kus kasvavad datlid. Hispaanlased on suurimad oliiviõlitootjad maailmas, ka veinivalmistamise poolest on nad maailmas esirinnas. Loomakasvatust viljeldakse Hispaanias mõnevõrra vähem, osa lihast veetakse sisse. Põhja-Hispaanias kasvatatakse veiseid, kiltmaadel ja mäenõlvadel lambaid. Hispaania on maailmas korgikoore tootmise poolest teisel kohal. Euroopas hinnatakse kõrgelt Hispaania tekstiilitooteid, trikotaaži, iseäranis aga jalanõusid. Väga oluline ja tulutoov majandusharu on turism – igal aastal külastab Hispaaniat 60 miljonit turisti, kes jätavad siia rohkelt valuutat.
 
Tööstus on siin koondunud peamiselt La Rioja ja Navarra piirkonda, põllumajandus aga Galiitsiasse ja Extremadurasse. Teenindussektoris on esikohal Ceuta ja Melilla, samuti Baleaarid, Kanaarid ning Madrid.
 
Töötuse tase on Hispaanias ikka veel Euroopa Liidu kõrgeim.
Maavarad. Hispaania maapõue ei saa kuigi rikkaks pidada, kuigi mõne tooraine varud on väga suured, näiteks püriidivarud Sierra Morena lähistel on ühed suurimatest maailmas. Samas kohas leidub ka tsinki ja pliid. Almadenis on kolmandik maailma elavhõbedavarudest. Kantaabria mägedes leidub rohkelt kivisütt, samuti raua- ja vasemaaki, kaaliumkarbonaati ja pruunsütt. Lisaks eelnevale leidub Hispaanias magnesiiti, uraani, kulda, hõbedat, marmorit, merglit, pisut ka naftat ja maagaasi.
 
Toit. Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklažaanide, pipra ja oliivide rohkus. Kuna Vahemere maade road on sarnased, võib nii mõnigi hispaania hõrgutis meenutada itaalia või prantsuse köögi toite. Hispaania köök on väga lihtne, siin domineerivad aed- ja juurviljad talupoegade söögilaualt – sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult eraldi roana ning ka garneeringuna kalatoitude juurde. Hispaanlased armastavad väga roogasid kalmaaridest ja krevettidest.
 
Tuntumad hispaania toidud on riis mereandide ja tükeldatud lihaga (paella), see roog on igal korral erineva maitsega, mitmesugustest aedviljadest külm supp gazpacho , mandlitega kreemsupp, küüslaugusupp, pikantne vorst sobrasada , väikesed teravamaitselised või magusad pirukad (sempanadillas), pitsasarnane suupiste cocamallorquina, terves Hispaanias armastatakse omletti köögiviljade, juustu, maitserohelise, sibula ja muu taolisega (tortilla), mida hispaanlased söövad kella üheksa paiku õhtul, mil pärast palavat päeva koguneb terve pere laua äärde. Hispaania köögist rääkides ei saa üle ega ümber igas kõrtsis, baaris ja kohvikus pakutavatest kergetest suupistetest, nagu tapas. Hispaania köögi juurde kuuluvad kahtlemata mereannid – roogasid valmistatakse mitmesugustest kaladest, molluskitest, tigudest, vähkidest. Magusroogadest on populaarseimad  mallorca magus kook ensaimadas, samuti pudingid, mandlikreemiga pirukad. Hispaanias juuakse kolme sorti kohvi: itaalia espresso sarnast musta kohvi cafe solot, piimaga kohvi cortadot ning hommikusöögi juurde joodavat pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnevat jooki cafe con lechet . Uusi roogi soovitame süüa väikestes kogustes, et nendega järk-järgult kohaneda.
 
Hispaanlased tunnevad suurt uhkust Jamon Serano üksnes tammetõrudega toidetavate mustade sigade liha üle. Andaluusia on kuulus oma šerri, oliiviõli ja kuivatatud singi poolest. Kui artišokk, spargel ja tomat välja arvata, ei ole köögiviljad siinkandis populaarsed. Lõunas kasvatatakse apelsine ja teisi tsitruseid, läänes maasikaid, Las Alpujarrase regioonis kirsse ja mureleid, Andaluusias virsikuid ja õunu.
 
Hispaanias liigitatakse restoranid viide kategooriasse, mida tähistatakse kahvliristikestega. Kõige odavam on süüa meie söökla sarnases comedores’es.
 
Alkohoolsed joogid. Üks vanemaid teadaolevaid veinisorte on Hispaaniast pärit erilise valmistamisviisiga saadav heres, mis kuulub koos portveini, madeira, marsala, magala ja montillaga piiritusveinide kategooriasse. Sageli kirjutatakse heresepudelitele erinevates keeltes – hispaania keeles on heres jerez, prantsuse keeles xérèz ja inglise keeles sherry. Edela-Hispaanias Andaluusia provintsis valmistatavat veini kutsutakse meil ka šerriks. Kui kahjurid hävitasid XIX sajandi lõpus kõik Prantsusmaa viinamarjataimed, hakati konjaki asemel herese brändit jooma. Herese populaarsus tõusis veelgi Hispaania kodusõja aegu (1936–1939), mil jook hakkas meeldima sõjas osalenud vabatahtlikele välismaalt. Asjatundjate sõnul on šerri ainus tõsiseltvõetav konkurent konjakile ja armanjakile. Hispaania brändivalmistajate arvates määrab joogi kvaliteedi mitte niivõrd tooraine, kui meistrite kogemus ja valmistamisviis. Brändi destilleerimiseks kasutatakse enam kui 300 km kaugusel asuva La Mancha regiooni valget veini, mida töödeldakse solera-meetodil ja laagerdatakse ameerika tammest vaatides. Erilise valmistamisviisi tõttu nimetatakse jooki herese brändiks.
 
Hispaania enimlevinud viinamarjasordiks peetakse Cabernet Sauvignoni, tegelikult kuulub see tiitel hoopis viinamarjasordile Tempranillo. Enam kui 30 aasta jooksul on kõrgeklassiline vein Torres Mas La Plana hoidnud Hispaaniat maailmatasemel Cabernet’ valmistajana.Penedesi südamest 72 aakrisest viinamarjaistandusest pärit Mas La Plana, mida tuntakse musta etiketi tõttu ka nime all Black Label, on vaieldamatult hispaania Cabernet Sauvignoni kuningas. Mas La Plana pärineb ühest väikese saagikusega viinamarjaistandusest, kus veini hoolega arendatakse ja alates 1990. aastast prantsuse tammest vaatides 18 kuud laagerdatakse. Mas La Plana on ainus hispaania Cabernet’-vein, mida võib lugeda võrdvääriliseks suursuguste veinidega Medoc, Napa ja teiste kuulsate veiniregioonide veinidega. Juba kolm aastakümmet ühe perekonna kätes olevat veiniretsepti võib pidada hispaania Cabernet’ etaloniks.
 
Ajalugu. Pürenee poolsaarel elavad asukad moodustasid suurel hulgal erinevaid hõime. Arvatakse, et ainus siin enne keltide tulekut elav ja tänini iseseisva etnilise grupina säilinud rahvas on baskid. IX sajandi alguses eKr ületasid keldi hõimud mäed ning asustasid terve poolsaare, muutudes nõnda Pürenee keltideks. III–II sajandil eKr asusid kartaagolased elama peaaegu tervele siinsele Vahemererannikule. Teise Puunia sõja järel, mil kartaagolased poolsaarelt välja tõrjuti, sai tänapäevane Hispaania üheks Rooma impeeriumi provintsidest. Kristliku Hispaania ühendasid riigiks Aragoni kuningas Fernando II ja kuninganna Isabel I. 1492. aastal alistus viimane mauride tsitadell Granadas ning Hispaaniast sai ühtne riik. Christoph Kolumbuse avastusretkede järel hakkas Hispaania looma oma koloniaalimpeeriumi. XVI sajandi keskel algas Hispaania majanduslik langus. XVII sajandil halvenes riigi majanduslik olukord rohkete sõdade tõttu veelgi. Hispaania hakkas järjest oma territooriumi kaotama – 1640. aastal jäädi ilma Portugalist, 1648. aastal Hollandist, 1659. aastal lasti vallutada Artoisi ja Roussilloni provintsid. Hispaania vallutanud Napoleon Bonaparte andis 1808. aastal riigi oma vennale Josefile valitseda. Kodusõjad, milles kolooniad kuulutasid end iseseisvaks, muserdasid Hispaaniat järjest enam. 1898. aasta sõjas USA-ga kaotas Hispaania oma viimased ülemere-kolooniad Kuuba ja Filipiinid. Esimesest maailmasõjast jäi Hispaania kõrvale, Teises maailmasõjas aga oli riik Saksamaa poolel. 1936.–1975. aastal oli Hispaanias Franco diktatuur. Franco surma järel tõstis riigis pead demokraatia ning majandus hakkas hoogsalt kasvama. Hispaania on Andaluusiale, Aragonile, Baskimaale, Extremadurale, Galiitsiale, Katalooniale, Valenciale, Baleaaridele ja Kanaaridele andnud autonoomia. 1982. aastast on Hispaania NATO ja 1986. aastast Euroopa Liidu liige. 1992. aastal toimusid siin Barcelona olümpiamängud ning Sevilla EXPO’92.
 

KASULIK INFO JA NÕUANDED

 
Elekter. Elektrivõrgu pinge on 125 V ja 220 V.
 
Telefon. Telefoniautomaatide ulatuslik võrk võimaldab teil helistada mis tahes riiki terves maailmas. Telefoniautomaatidest helistamiseks kasutatakse 10-, 20- ja 50-sendiseid ning 1- ja 2-euroseid münte. Telefoniautomaadist on odavam helistada kui hotellist. Helistamisel kehtivad kaks eri tariifi: kell 08:00–20:00 ning kell 20:00–08:00 (odavam tariif). Rahvusvaheline kood Hispaaniast helistamiseks on 07. Eestisse helistamiseks tuleb valida järgmised numbrid: 07-372 + linna kood + telefoninumber.
 
Raha. Hispaanias on kasutusel euro. Riigis on käibel 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurosed paberrahatähed, samuti 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendised ning 1- ja 2-eurosed mündid. Raha saab vahetada kõikides pankades ja valuutavahetuspunktides, samuti enamikus hotellidest (ehkki ebasoodsama kursiga), reisibüroodest ja restoranidest. Kõige parem on raha vahetada pangas. Paljudes restoranides ja hotellides saab arveid tasuda krediitkaardi või reisitšekiga.
 
Pangad. Pangad on tavaliselt avatud esmaspäevast reedeni 8.30 kuni 14.00. Talvisel perioodil on pangad avatud ka neljapäeviti peale lõunat.
 
Kauplused.Kuurortides on suurem osa erapoodidest avatud iga päev kell 10:00–21:00. Toidupoedki on avatud ilma lõunapausita, vaid pühapäeviti on enamik neist suletud. Turismikeskustest kaugemal asuvad, samuti mõned ehthispaanialikud kuurortides paiknevad kauplused on avatud esmaspäevast laupäevani 10:00–13:00 ning alates 16:00–16:30 kuni 20:00–21:00. Mõningad poed on siesta (pika lõunapausi) ajal (13:00–16:00) suletud. Väikestes linnades ei tööta sel ajal keegi. Mõnikord ei ole külastajatel koguni võimalust süüa, kuna köögid alustavad tööd alles 20:00, mil hispaanlased kogunevad õhtust sööma. Barcelonas ja kuurortlinnades ei ole siesta nii populaarne.
 
Joogivesi. Ärge jooge kraanivett – see on klooritatud. Selle asemel on soovitatav juua pudelivett. Nii karboniseeritud (agua con gas) kui ka karboniseerimata (agua sin gas) mineraalvettsaab osta igast baarist, restoranist ja poest.
 
Jootraha.Hispaania baarides ja restoranides on kombeks teenindajatele jootraha jätta (10% arvest).
 
Riietus. Hispaanias ei ole mingeid erilisi riietumis- või käitumisnorme, üksnes kirikuid külastades tuleks riietuda tagasihoidlikumalt. Siinsetes supelrandades võib kohata topless päevitajaid.
 
Arstiabi. Ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst (arsti väljakutsumine ja konsultatsioon maksavad ligikaudu 50 eurot, mille tasub patsient). Raviteenuste osutamise eest nõudke järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja väljastatud ravimi kviitungid. Raviteenuste kulud hüvitatakse, kui esitate kindlustusseltsile õigeaegselt avalduse, passi, kindlustuspoliisi ja raviteenuste arved. Haiglaravi, transpordi ja kiirabiteenuse eest saate hüvitist, kui olete kindlustatud ja pöördute õigeaegselt kindlustusseltsi poole (aadresse vt poliisilt), mis vastutab teie ravi ja ravihüvitiste eest. Lugege hoolikalt kogu poliisis esitatud informatsiooni.
 
Vaktsineerimine. Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. On soovitatav end A-hepatiidi vastu vaktsineerida. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti poole. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab Lääne Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskusest aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn. Info tööpäevadel 9:00-17:00 telefonil 6598 591.
 
Ettevaatusabinõud. Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur (maheda mereõhu tõttu ei tunne te päikesekiirte mõju). Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada külmetushaiguseid ja kõhuhädasid. Nagu igal pool mujal, on ka Hispaanias kurikaelu, seepärast hoidke oma rahal ja passil silm peal, ärge pange neid ühte kotti ega taskusse. Raha, väärtesemed ja dokumendid on soovitatav hoida hotelli seifis (lisatasu eest). Passi kaotamisel pöörduge Eesti konsulaati Madridis. Asjaajamisele kulub siin palju aega, samuti peate tegema lisakulutusi.
 
Pildistamine ja filmimine.Hispaanias on lubatud pildistada peaaegu kõikjal. Muuseumides ja kirikutes ei tohi pildistamisel kasutada välkvalgustit. Selle kohta on üleval teavitavad tahvlid. Mõningate ekskursioonide ajal võidakse teid profikaameratega filmida või pildistada. Hiljem on teil võimalus neid pilte või filme soetada.
 
Transport. Linnaliinibussid on mugavad ja efektiivsed, on ka linnadevahelisi kaugliinibusse, mis sõidavad kindla sõiduplaani alusel. Bussidesse sisenetakse üksnes esiuksest, bussidest väljutakse aga ainult tagumistest ustest. Ka taksoteenust on mugav kasutada. Enamikul taksodest on taksomeetrid. Sõidu hind taksoga sõltub nädalapäevast, kellaajast vastavalt tariifile.
 
Autorent.Costa del Solis saab taskukohase hinnaga (25–70 eurot ööpäevas) auto rentida, vaja läheb vaid passi, juhiluba (juhistaaži peab olema vähemalt üks aasta) ja raha. Auto rentija peab olema vähemalt 21aastane. Auto rentimiseks läheb tarvis krediitkaarti või tagatisraha. Reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti on autode rentimine odavam. Hispaania liikluseeskirjadest peaks teadma, et linnades on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, maanteedel 90 km/h ja kiirteedel 120 km/h. Tasulisi parklaid tähistatakse Hispaanias sinise värviga. Auto hoidmiseks sellises parklas tuleb parkimisautomaati panna 10-, 20-, 50-sendised või 1-, 2-eurosed mündid, võtta väljastatav pilet ning asetada see autos nähtavale kohale.
 
Toll. Kui kaup ei ole soetatud edasimüümise eesmärgil, vaid isikliku kasutamise otstarbel, ei ole Euroopa Liidu riikides reisides riiki sisseveetavale kaubale piiranguid. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või šerrit), 90 l veini, millest kuni 60 l võib olla vahuvein, ning 110 l õlut.
 
Viisainfo. Eesti Vabariigi kodanikele – viisavaba, on õigus siseneda nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.
 
Riigi eripärad. Hispaania onmuusika, tantsude ja laulude maa. Populaarseimad pillid on siin kitarr (see pill mõeldi XVI sajandil välja Hispaanias), kastanjetid, flööt, puust kõristi karaka, trumm. Hispaania tantsud (boolero, habaneera) on tuntud paljudes maades. Terves maailmas kahtlemata väga tuntud temperamentse flamenko kodumaa on samuti Hispaania. Flamenko on XV sajandil sündinud, Andaluusia mustlaste, hispaanlaste ja kunagi siin elanud mauride tantsude elemente ühendav muusika- ja tantsustiil, milles musta riietunud mehed ja punaste laiade volangseelikutega naised klõbistavad kitarrimuusika saatel kontsi, samal ajal kastanjette kõristades. Kirglikult lõõmav flamenko on omamoodi Hispaania sümbol. Seda tantsitakse nii tänavatel ja väljakutel kui ka baarides ja restoranides.
 
Hispaania on üleilmse tähtsusega ajaloomälestiste poolest maailmas kolmas riik. Hispaania on Šveitsi järel merepinnast kõrgeimal asuv riik Euroopas – Hispaania keskmine kõrgus on 600 m merepinnast. Selles riigis kasvatatakse enim apelsine maailmas. Kõige enam töökohti on siin kaubanduse ning restorani- ja hotelliteeninduse sektoreis, kus on hõivatud enam tööjõudu (22,7%) kui teistes Euroopa riikides. Ametid nendes sektorites (iseäranis turismi ja avaliku toitlustamise vallas) on valdavalt lühiajalised. Hispaania on maad külastavate turistide arvu poolest (igal aastal külastab Hispaaniat ligikaudu 50 miljonit inimest) maailma esiriik.
 
Hispaania on väga mitmekesine maa – igal regioonil on siin oma nägu, omad iseärasused. Hispaanias reisimine on justkui matkamine mööda maailma erinevaid maid – siin on eriilmeline loodus ja isesugune toit, eri piirkondade elanikel on isemoodi kombed ja eripalgeline iseloom. Sellel maal on kõike – nii lumiseid mägesid kui ka liivaseid mererandu; nii kõrvetavat päikest kui ka lund ja vihma; nii pisikesi metsasalusid kui ka viljakaid ja tühje tasandikke.
 
Hotellide eripärad. Hispaanias kehtivad euroopa hotelliklassifikatsiooni standardid. Hotellide kategooriaid tähistatakse tärnidega. Hotelli kategooria sõltub siin hoone asukohast, pakutavate teenuste hulgast ja kvaliteedist, teeninduse tasemest, tubade suurusest ja sisustusest. Kuna turism on Hispaanias juba iidne majandusharu, on siinsed hotellid ehitatud varem kui Türgis või Egiptuses. Novatours esitab kataloogis lisaks hotellide ametlikule kategooriale ka täiendava Novatoursi klassifikatsiooni (väikeste gloobuste näol), et aidata teil valida hotell, mis teie ootustele kõige enam vastab. Enamikus hotellides tuleb õhtu- ja lõunasöögil jookide eest täiendavalt ettekandjale maksta kas iga söögikorra lõpus või korra nädalas (olenevalt hotelli nõudmistest). Hotellitoa võti tuleb kindlasti vastuvõtulauda jätta. Kaotatud võtme eest peab maksma trahvi. Hotelli käterättide viimine supelranda on harilikult keelatud, basseinide juures tuleb käteräti eest mõnikord tagatisraha maksta. Hotellis pakutud teenuste eest on võimalik tasuda VISA ja MasterCardi pangakaartidega. Vaid vähesed hotellid pakuvad toitlustusteenust „kõik hinnas”. Üksnes üksikutel hotellidel on SPA-keskused, tavaliselt piirdutakse basseini või jacuzzi, jõusaali ja leili- või aurusaunaga.
 
Rahva eripärad. Hispaanlased on lihtsad, töökad, tundelised, temperamentsed, muretud, sõbralikud, ausad, kultuursed, mitte väga täpsed inimesed. Hispaanlaste jaoks on väga oluline austus. Kõhu täis söönud, armastavad hispaanlased leiba luusse lasta, seetõttu kestab ka nende lõunapaus ehk siesta sageli 2–3 tundi. Sel ajal on poed, asutused ja enamik kohvikuid suletud. Linnad näivad siesta ajal justkui välja surnud. Hispaanlased õhtustavad hilja – alles kella üheksa paiku. Päevase palavuse tõttu eelistavad siinsed elanikud töötada õhtuti ja öösiti, seepärast nad ka söövad teistel aegadel. Hispaanlased armastavad õhtuti külatänavail jalutada, kõrtsi sisse astuda ja kohvitassi või veinipokaali ääres vaielda, samuti telerit vaadata. Magama minnakse hilja, õigemini vara hommikul. Hispaanlased ise hilinevad sageli, ent teiste inimeste suhtes on nad ranged – kui turist hilineb bussi peale 5 minutit, võib ta bussi enam eest mitte leida, kui aga buss hilineb 30–45 minutit, ei või küll bussijuhti süüdistada, sest seda peetakse siin normaalseks. Siinne rahvas armastab lobiseda, keelt peksta. Ehkki hispaanlased on väga uudishimulikud, sõlmivad nad välismaalastega harva sõprussidemeid – siinsed elanikud on üpris jahedad, nad hoiavad justkui distantsi. Samal ajal on nad aga suhtlusaltid, sõbralikud ja heatahtlikud. Hispaanlased on väga uhked oma kuulsusrikka mineviku üle ja peavad lugu oma kuningast, kelle üle ei tasu nalja visata. Hispaania heaks küljeks on see, et siin vaadatakse kõigele palju opimistlikuma pilguga kui meil – siin ei ole ümbruse ega inimeste rõhuvat hallust, seepärast saab sel maal end tunda kui rahuoaasis, kus kõik on alati hästi. Hispaania elanike kohta käib suurepärane ütlus „disfrutar la vida“, mis tähendab elu tõelist nautimist (sõna-sõnalt ‘elu vilju noppima’). Nagu suurem osa hispaanlastest, on ka katalaanid muretud, nad ei kiirusta kusagile ja neid iseloomustab manana-põhimõte (manana ‘homme, kunagi hiljem või mitte kunagi’).
 
Huvitav teada.Turistidele pakuvad meeldejäävaid elamusi igas linnas vähemalt mõned korrad aastas korraldatavad rahvapeod, fiestad, festivalid, mida ei ole üheski Euroopa riigis nii palju kui siin. Pidustused pühendatakse vastava paiga kaitsepühakule. Pidude ajal pannakse selga rahvarõivad, suured rongkäigud muusika ja tantsudega ummistavad tänavaid, kõikjal kõlab kitarrimuusika. Igal aastal on Hispaanias umbes 200 erinevat pidustust. Kui soovite omal nahal tunda, mida tähendab näiteks vihase härja eest põgenemine, peaksite juulikuus külastama Pamplonat, kus toimub igal aastal härjajooksu festival. Palaval suvepäeval 16. augustil ootab teid Galiitsias asuvas Vilagarcia de Arousas aga veepidu – tänavatele kogunenud ja kohaliku pühaku kuju kandvatele inimestele valatakse mitu tuhat tonni vett. Tomatisõja (La Tamatina) huvilistel tasub augustikuus külastada Valencia regiooni linnakest Bunol.
 
Mallorca on kuulus oma folkloori poolest. Saarel korraldatakse mitmesuguseid pidustusi. Näiteks märtsis – aprillis lihavõttepühade nädalal toimuvad siinsetel tänavatel etendused. Mai keskel tähistakse siin kristlaste võitu moslemite üle. Siis tulistatakse vanadest kahuritest ja taevast kaunistab ilutulestik. 23 – 25 juunil tähistatakse San Juani päeva (jaanipäev), siis tehakse lõkkeid, korraldatakse rüütliturniire ja härjavõitluseid. 15 – 16 juuli tähistatake meremeeste kaitsepühaku, neitsi Carmeni püha. Nende pidustuste käigus toimub laevade õnnistamine, korraldatakse võistluseid veespordialadel. Augustis korraldatakse Mallorcal ja Ibizal kunsti – ja muusikafestivale. Mitmesuguste muude meelelahutuste hulgas tuleks mainida ATV ja mootorrattasõitu ja veeparke. Igas Costa Brava linnakeses tantsitakse kord nädalas kataloonia rahvatantsu sardanot. Tarragona rahvuspidudel moodustatakse nn. elavaid püramiide. Eriti soovitav on külastada härjavõitluseid mida korraldatakse 3 – 4 korda hooaja jooksul.
 
Hispaaniat oleks raske ilma härjavõitluse ehk corridata ette kujutada. Härjavõitluse tarvis on siia püstitatud 350 amfiteatrit. Mitte kuskil mujal Euroopas ei ole corrida nii populaarne kui Hispaanias. Sellel maal XVI sajandi lõpus populaarseks saanud härjavõitlus sümboliseerib tavalise inimese toreadoori triumfi feodaalrüütli pikadoori üle. Härjavõitluse pealinnaks maailmas peetakse Sevillat.
 
On huvitav tõdeda, et Madrid on ainus pealinn Euroopas, mis ei ole rajatud jõe kaldale. Hispaanias on ühe elaniku kohta enam arste (üks arst 224 inimese kohta) kui teistes Euroopa riikides. Hispaanlastel on eurooplaste seas lühim puhkus – üksnes 7,5 päeva aastas. Suurem osa noortest inimestest elab Hispaanias koos vanematega 30 – 35 nda eluaastani.
 
Hispaanias on määratul hulgal taskuvargaid, kes tegutsevad peamiselt ühissõidukites, suurtes inimsummades ja supelrandades, mistõttu suured rahasummad, pass ning muud dokumendid on soovitatav hoida hotelli seifis. Kuurortpiirkondades on õhtuti või öösiti küllaltki turvaline jalutada.
 
Kataloonia on justkui riik riigis. Katalaanid rõhutavad väga oma rahvuslikku identiteeti, hoiavad elus oma keelt (see on hispaania keelest erinev) ja traditsioone, mistõttu selle regiooni elanikud võivad mõnikord koguni solvuda, kui neid hispaanlasteks nimetada. Katalaanid on pisut uhked ja kõrgid. Siinne teenindus on üpris aeglane – turistid kurdavad vahel, et neile jääb mulje, just nagu koormaksid nad oma kohalolekuga kohalike elanike harmoonilist elu. Kataloonia elanikud ei pea lugu härjavõitlusest, flamenko asemel on neil oma rahvatants cardana. Teised hispaanlased nimetavad katalaane pilkavalt mulkideks või prantslasteks (oma jaheduse tõttu võrreldes lõunapoolsete elanikega).
Siesta, fiesta ja basta – nii iseloomustavad hispaanlased oma elustiili. Lärmakas fiesta kestab hommikuni, basta on siis, kui on vaja tööle minna, lohutuseks on aga see, et niikuinii tuleb varsti siesta.
 

SOOVITUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED

 
Mallorcal tasub külastada pealinna Palma de Mallorcat tema katedraaliga, Valdemossa linnakest kus asub kartesiaani klooster, milles elasid G. Sand, F. Shopin. Samuti Torrent de Parais´i mäekuru ja sealt algavaid serpentiine, Lluchi kloostrit, mis on piirkonna religioosseks keskuseks kus hoitakse saare pühaku Musta madonna kuju. Formentori neemel asub looduskaitseala mille kaljudelt avaneb imeilus panoraamvaade Vahemerele.
Kui olete Costa Bravas või Costa Dauradas peaks kindlasti külastama Barcelonat. See on üks ilusamaid linnu Euroopas, Kataloonia pealinn ja suuruselt teine linn Hispaanias. Barcelona köidab oma kaasaegse arkitektuuri ja Vanalinna gootikaga. Seal on kunstnike mekka Las Ramblase puiestee ja üks maailma grandioossemaid ehitisi – Sacrada Famiglia katedraal.
Turiste huvitab ka Girona – imekauni keskaegse vanalinnaga ja samuti ka Monserrati klooster, mis asub mägedes ja on tuntud kui vanim konservatoorium maailmas. Tänapäeval elab kloostris 80 munka. Salvador Dali muuseum rabab mitte ainult kuntsihuvilisi vaid paneb ka hoopis uue pilguga vaatama kunstniku loomingule. Tarragona linn, mis asub 8 km kaugusel Saloust oli roomlaste ajal regiooni pealinn. Linnakene on säilitanud oma esialgse välimuse ja ajastu hõngu. Ta meelitab paljusid turiste kes tulevad siia nautima nii hästi säilinud rooma – aegset arhitektuuri kui ka suurepäraseid roogi sealsetes mereandide restoranides. 
Peniscola ja ja Ebro jõe delta jaotavad Hispaania kaheks regiooniks - Valenciaks ja Katalooniaks. See on ala kust saadakse suurim riisisaak. Kevadeti pakuvad silmailu kilomeetritesse ulatuvad rohetavad riisipõllud. Peniscola on väike linnake, mis asub poolsaarel, selle Vanalinna miniatuursed valged majakesed katavad mäekülge , mille tippu ehib vana kindlus. Siin asub ka mitmeid kalarestorane, kus saab maitsta musta paellat.
Costa del Solis puhates tasub kindlasti külastada Andaluusia linnade primadonnat Sevillat, kust algasid muiste peaaegu kõik uurimisreisid Ameerikasse. Keskajal ehitatud Cordoba linnas väärib vaatamist 12 sajandi eest rajatud kuulus mauride mošee La Mezquita, mida peetakse Umayyadi valitsusaja hinnalisimaks mälestiseks. Cordobas on rohkelt huvitavaid kunsti- ja arheoloogiamuuseume hindamatute kollektsioonidega. Peale nende muuseumide tasub külastada ka härjavõitluse ajaloo muuseumi. Gibraltari kuulsus seostub selle paiga strateegilise ja sõjalise tähtsusega. Teel kuulsale kaljule seisab mauride kindlus, mille tornis on tänini vangla. Gibraltari lähedal Ahvide koopas elavad sabata ahvid.

Sihtkohad

HISPAANIA
Almeria 01.09- 13.10.2017
(Novatours)
Mallorca 05.09- 10.10.2017
(Aurinko)
Tenerife 11.10.2017- 18.04.2018
(Novatours, Aurinko, Tez Tour)
Fuerteventura 21.10-25.11.2017 ja 17.02- 21.04.2018
(Aurinko)
Lanzarote 02.12.2017- 10.02.2018
(Aurinko)
Gran Canaria 03.- 12.11 ja 11.11- 18.11.2017(algusega Helsingist)
(Aurinko)

KÜPROS
Larnaca 21.09- 26.10.2017
(Novatours, Tez Tour))
Pafos, Limassol 04.10- 08.11.2017
(Aurinko)

PORTUGAL
Faro 01.09- 13.10.2017
(Novatours)
Madeira 10.- 24.10.2017 ja 17.- 24.04.2018
(Aurinko)

ITAALIA
Napoli (Campania) 06.09.- 04.10.2017
(Novatours)
Sitsiilia (Letojanni, Taormina) 26.09.- 17.10.2017
(Aurinko)
Sitsiilia (Catania) 01.09- 13.10.2017
(Novatours)

HORVAATIA
Pula 22.08.-26.09.2017
(Aurinko)

KREEKA
Heraklion 15.04- 27.10.2017
(Novatours, Tez Tour)
Peloponnesos 05.09- 20.10.2017
(Tez Tour, Novatours)
Zakynthos 01.09- 13.10.2017
(Aurinko, Novatours)
Loutraki 02.09- 29.09.2017
(Aurinko)
Rhodos 19.04 - 23.10.2017
(Novatours, Aurinko, Tez Tour)
Korfu 19.07- 22.10.2017
(Novatours, Tez Tour,  Aurinko)
Santorini 20.09- 04.10.2017
(Aurinko)

TÜRGI
Antalya 07.04- 29.10.2017
(Novatours, Tez Tour, Kidy Tour)


BULGAARIA
Varna 14.05- 24.09.2017
Burgas 29.05.- 10.09.2017
(Novatours, Tez Tour)

MALTA 17.10- 31.10.2017
(Aurinko)

MAROKO 31.10 - 21.11.2017 ja 20.03.- 10.04. 2018
(Aurinko)

INDIA 03.12- 22.03.2018
(Aurinko, Novatours)

JAMAICA 29.11- 10.12.2017
(Aurinko)

SINGAPUR ja BALI 15.- 28.02.2018
(Aurinko)

IISRAEL 19.10- 23.11.2017
(Novatours)

SRI LANKA/Colombo, Sri Lanka+ Maldiivid 18.12.2017- 31.03.2018
(Novatours)

KUUBA
Aastavahetus Kuubal 29.12. 2017- 09.01.2018
Ringreis 7-ööd + rannapuhkus Varaderos 7-ööd 08.-23.01.2018
(Aurinko)

TAI/Bangkok
Tallinnast 20.10.2017-05.04.2018
Riiast 24.10.2017- 03.04.2018
(Novatours)

DUBAI 20.10.2017- 30.01.2018
(Aurinko)

TANSAANIA 06.- 16.03.2018
(Aurinko)

MADAGASKAR 23.03- 03.04.2018
(Aurinko)

EGIPTUS
Sharm El Sheikh 23.10.2017- 26.04.2018
Hurghada 22.10-2017- 29.04.2018
(Novatours, Kidy Tour, Tez Tour)

VIETNAM 01.12.2017- 02.04.2018
(Novatours)

SUUSAREISID:
ITAALIA/Bergamo 17.02- 10.03.2018
PRANTSUSMAA/ Lyon 10.-24.03.2018
(Novatours)


Kontor:

Hecato Reisid OÜ 
Pärnu mnt  67a
10134 Tallinn
tel +372 6462 130

mobiil +372 5203141
       


Natukene meist

 Facebook 

Eesti rahva lemmikhotell ja lemmikreisifirma
Pressiteade 30.08.2010

 



Soovite saada viimase hetke pakkumisi? Kui jah, siis täitke allolev vorm.

Eesnimi:
E-mail: