KANAARI SAARED: GRAN CANARIA, TENERIFE , LANZAROTE
 
Kanaarid on igavese kevade saared: siin ei ole kunagi halba ilma, ei ole iial liiga palav ega liiga külm
 
Pindala. Hispaania pindala on 504 782 km². Kanaari saarte kogupindala on 7447 km², Tenerife saare pindala on 2034 km², Gran Canaria saare pindala on 1560 km².
 
Pealinn. Hispaania pealinn on Madrid (3,5 mln elanikku, 2005. a). Kanaari saarte pealinnad on Santa Cruz de Tenerife (221 500 elanikku, 2005. a) ja Las Palmas (377 600 elanikku, 2005. a). Saarestiku pealinn ja valitsuse tööpaik vahetuvad iga nelja aasta tagant. Igal saarel on oma pealinn. Tenerife pealinn on Santa Cruz de Tenerife, Gran Canaria pealinn on Las Palmas.
 
Geograafiline asend. Hispaania asub Euroopa edelaosas ja hõlmab 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaania kirdeosas eraldab riiki Prantsusmaast ja Andorrast Pürenee mäeahelik, lõunapiiriks on Gibraltari väin, läänenaabriks aga Portugal. Hispaania põhja- ja lõunarannikut uhuvad Atlandi ookeani veed, kagukallast aga Vahemere lained. Hispaania on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, sealhulgas Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning Kanaari saared Atlandi ookeanis.
Atlandi ookeanis asuv Hispaania kuningriigi autonoomne piirkond - Kanaari saared moodustuvad seitsmest suurest ja kuuest väikesest vulkaanilise päritoluga saarest. See on uueaja Euroopa kaugeim punkt, mida lahutab Aafrika rannikust vaid 108 km, Pürenee poolsaarest aga ligikaudu 1500 km. Kanaaride suurimad saared on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma, La Gomera ja El Hierro. Nii suuruse kui ka looduse ja kliima poolest üksteisest erinevad saared on jaotatud kaheks provintsiks: lääne- (pealinn Santa Cruz de Tenerife) ja idaprovintsiks (pealinn Las Palmas). Riigi kõrgeim mäetipp Pico de Teide (3718 m) asub Tenerife saarel.
 
Kliima. Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi suure territooriumi, isepärase pinnamoe ning Vahemere ja Atlandi ookeani mõju tõttu erineb kliima piirkonniti, seda eriti talvel. Hispaania põhjaosa on riigi kõige niiskem piirkond. Ida- ja lõunarannikul ning saartel on talved mahedad, riigi keskosas langeb õhutemperatuur talvel sageli alla nulli. Suvi on kuum kõikjal, välja arvatud mäestikes.
Kanaaride kliima on Hispaania mandriosa kliimast pisut erinev. Kanaari saartel on aastaringselt soe – kuu keskmine õhutemperatuur on siin 18–24°C, veetemperatuur Atlandi ookeanis 19–20°C. Kanaaride soe kliima on tingitud kõrvalolevast Aafrikast, soojast Golfi hoovusest ja alailma Sahara kõrbest Atlandile puhuvast tuulest. Geograafilise asendi ja omalaadse maastiku tõttu erineb saarte kliima mahedast ja pehmest kuni kuuma ja kuivani.
 
Rahvastik. Hispaanias elab 40,4 miljonit elanikku (2006. a). Kanaari saartel elab 1,995 miljonit elanikku, neist 853 000 Tenerifel ja 807 000 Gran Canarial (2006. a). Kanaari saarte elanikud moodustavad peaaegu 5% kogu Hispaania rahvastikust. 80% riigi elanikest moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Lisaks sellele elab siin ka portugallasi ja mustlasi (peamiselt Andaluusias).
 
Keel. Kanaaridel, nagu terve Hispaania territooriumil, on riigikeel hispaania keel. Mõnel pool kõneldakse aga murdeid: Galiitsias räägitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Kuurortides on populaarsed inglise ja saksa keel.
 
Religioon.Suurem osa hispaanlastest on katoliiklased.76% siinsetest elanikest on Rooma katoliiklased, 2% on õigeusklikud, protestandid, moslemid, juudid ja bahaismi järgijad. 19% hispaanlastest ei seosta end ühegi religiooniga.
 
Riigikord. 1978. aasta põhiseaduse järgi on Hispaania parlamentaarse monarhhiaga riik. Riigipea on kuningas, kelle troon on päritav. 1975. aastast on Hispaania kuningas Carlos I, kelle pärijaks on prints Philippe. Hispaania seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), mille moodustavad senat (Senado) ja rahvasaadikute kongress (Congreso de los Diputados). Hispaania täidesaatvat võimu teostab valitsuse esimees ehk peaminister. Peaministri kandidatuuri (kelleks on tavaliselt parlamendi enamuspartei või koalitsioonipartei esimees) seab üles kuningas ja kinnitab parlament. Asepeaministri määrab ametisse kuningas peaministri ettepanekul. Hispaania peamised erakonnad on Hispaania Rahvapartei, Hispaania Sotsialistlik Töölispartei, Hispaania Kommunistlik Partei, Baski Natsionalistlik Partei, Kanaari saarte koalitsioon ja teised. Hispaania on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Alates 1979. aastast valib iga autonoomne piirkond kohaliku omavalitsuse, mis vastutab regiooni tervishoiu-, haridus- ja teiste sotsiaalprogrammide eest. Kohalike omavalitsuste esindajad osalevad ka senati töös.
 
Majandus. Hispaania on endine agraarmaa. 1960.–1975. aastatel jäi Hispaania majanduskasvult alla vaid Jaapanile – riik muutus kiiresti tööstus-põllumajandusmaaks. Nüüdisajal on Hispaania majanduslikult väga tugev riik, see on kogutoodangu poolest Euroopas viiendal kohal. Peamised tööstuspiirkonnad on põhja- ja idarannikul. Hispaania varustab end ise alumiiniumi, tsingi, vase ja pliiga. Riigis on välja arendatud laeva- ja autoehitus. Väga oluline ja tulutoov majandusharu on turism – igal aastal külastab Hispaaniat 50 miljonit turisti.
Põllumajandus hõlmab tänapäeval enam kui viiendikku Hispaania majandustegevusest. Taimekasvatus annab 53% ja loomakasvatus 41% põllumajanduse kogutoodangust. Hispaania on tuntud kui üks suurimaid tsitruliste kasvatajaid maailmas. Hispaanlased on suurimad oliiviõlitootjad maailmas, ka veinivalmistamise poolest on nad maailmas esirinnas.
Kanaari saarte majanduses mängib juhtivat rolli turism, mis annab 32% saarestiku kogutoodangust. Kanaaridel käib aastas ligikaudu 10 miljonit turisti. Teised olulisemad majandusharud on ehitus ja põllumajandus. Saartel kasvatatakse tomatit, kartulit, sibulat, suhkruroogu, viinamarju, datleid, apelsine, sidruneid, viigipuumarju, aprikoose, virsikuid, mandleid, aga ka nisu, otra ja maisi. Ekspordiks kasvatatakse banaane ja tubakat.
Viimase 20 aasta jooksul on Kanaari saarte majanduskasv olnud ligikaudu 5%. Majanduse jõudsale edenemisele on kaasa aidanud välisinvesteeringud turismi infrastruktuuri arendamiseks, samuti Eurofond.
 
Maavarad. Hispaania maapõue ei saa kuigi rikkaks pidada, kuigi mõne tooraine varud on väga suured, näiteks püriidi-, tsingi ja pliivarud riigi mandriosas. Hispaanias on elavhõbedat, kivisütt, raua- ja vasemaaki, kaaliumkarbonaati ja pruunsütt. Lisaks eelnevale leidub magnesiiti, uraani, kulda, hõbedat, marmorit, merglit, pisut ka naftat ja maagaasi.
 
Toit. Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklažaanide ja pipra rohkus. Hispaanlased tarvitavad juba iidsetest aegadest toiduks viinamarju ja oliive ning neist valmistatud tooteid – veini ja oliiviõli. Eri provintside toidud erinevad üksteisest. Kanaari saarte köögile on iseloomulikud kohalikust toorainest valmistatud road. Toiduainetena kasutatakse siin värsket kala, mereande, kitseliha ning mitmesuguseid saarel kasvavaid puu- ja juurvilju – avokaadosid, tomateid, papaiasid ja banaane. Kõigele lisatakse erinevaid teravaid ja aromaatseid kastmeid. Kanaaride köögis on sadu kastmete retsepte. Erinevad salatid ja värsked aedviljad serveeritakse tavaliselt eraldi või pearoa garneeringuna.
Kanaaride populaarseimad road on liha- ja kalaroogade juurde garneeringuna pakutav papas arrugadas (soolases vees keedetud koorega kartul, mida keedetakse seni, kuni kogu vesi on aurustunud ja kartul on kattunud soolakristallidega), sancocho canario (kalahautis, tavaliselt ahvenast), ropa vieja (kana-, veise- ja kartulihautis), conejo al salmorejo (teatud kastmes hautatud küülik), baifo ja machorra (kitseliha), arroz con verduras (tükeldatud piprakaunade, maisi ja tomatiga riisisalat). Enamik roogi serveeritakse koos erilise kastme mojoga, mille valmistamisel kasutatakse küüslauku ja teisi toiduaineid, mis määravad kastme värvi (harilikult punane või roheline). Samuti antakse lauale gofio – maisijahust tehtud puder või koorikleib. Kanaari saartel on populaarsed ka hispaanlaste traditsioonilised road paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), caldera de pescado (hispaaniapärane kalasupp) ning tortillas (omlett köögiviljade, juustu, maitserohelise, sibula ja muu taolisega). Uusi roogi soovitame süüa väikestes kogustes, et nendega järk-järgult kohaneda.
Kanaaride populaarseim dessert on mandlitest, munast ja kaneelist valmistatud magus kreem bienmesabe. Magustoitude hulka arvatakse ka juustu- ja puuviljavalik (quesos y frutas). Siin juuakse kolme sorti kohvi: cafe solot (must kohv), cortadot (vähese piimaga kohv) ning cafe con lechet (pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook).
 
Alkohol. Hispaania on kuulus oma iidsete veinivalmistamis­traditsioonide poolest. Toidu juurde juuakse siin alati valget või punast Hispaania veini. Populaarseimad veinid valmistatakse mandri veinitehastes Torres, Rioja ja Siglo. Kanaaride igas restoranis saab maitsta majaveini (vino de casa), mis serveeritakse harilikult karahvinis. Nagu Hispaania mandriosas, nii on ka Kanaaridel väga populaarne sangria – punasest veinist ja vahuveinist valmistatud kokteil, mis serveeritakse jää ja tükeldatud värskete puuviljadega karahvinis. Kanaaridel toodetakse nendele omast veini Malvazia. Sel omapärasel merevaigukarva veinil on magus maitse. Kanaari saared on kuulsad ka oma rummi, konjaki ja likööride poolest. Populaarseim Hispaania õlu on Dorada ja San Miguel.
 
Ajalugu. Teadlaste andmetel on Kanaari saared tekkinud vulkaanipurskest. Kanaaride vanim saar Lanzarote on enam kui 20 miljoni aasta vanune. Gran Canaria kerkis 14 miljoni aasta ja Tenerife 10 miljoni aasta eest.
Kanaaride esimesed asukad oli guantšid, kes elasid üsna isoleeritult. Guantše on oma allikates maininud foiniiklased, kreeklased ja roomlased. Araablased püüdsid neid alatasa alistada. 1402. aastal maabus Kanaaride ekspeditsiooni juht, prantsuse uurija Jean Betancoure esmakordselt Lanzarote põhjakaldal. Ta haaras enda valdusesse Fuerteventura ja El Hierro. La Gomera, Gran Canaria ja Tenerife elanikud võitlesid hispaania sissetungijate vastu pea sada aastat. 1495. aastal tuli aga hispaanlaste üleolekut tunnistada. Rikkaks saanud saared meelitasid siia kaupmehi ja seiklejaid tervest Euroopast. Christoph Kolumbuse 1492. aastal avastatud mereteed suurendasid Kanaari saarte tähtsust veelgi. XIX sajandini oli saarestiku valitsemiskeskus Gran Canaria. Saare pealinna Las Palmase sadamas Puerto de la Luzis peatusid enne pikka reisi moona varumiseks kõik laevad, mis suundusid uusi mandreid otsima. Hiljem, kui Ameerika ja meretee Ida-Indiasse olid juba avastatud, peatusid siin kõik uutele mandritele suundujad.
XX sajandil hakkasid kaks linna – Gran Canaria ja Tenerife pealinnad – konkureerima saarestiku pealinna tiitlile. Sellest ajast kujunes kaks provintsi: ida- ja lääneprovints. 1936–1975 valitses Kanaaridel (välja arvatud Las Palmases), nagu ka mujal Hispaanias, Franco diktatuur. Franco surma järel tõstis pead demokraatia ja algas kiire majanduslik tõus. 1982. aastal said Kanaarid autonoomia. 1982. aastast kuuluvad Kanaari saared (kui Hispaania autonoomne piirkond) NATOsse ja 1986. aastast Euroopa Liitu.
 
KASULIKUD NÕUANDED
 
Elekter. Elektrivõrgu pinge on 125 V ja 220 V. Lugege hoolikalt vannitoas olevaid instruktsioone.
 
Telefon. Telefoniautomaatide ulatuslik võrk võimaldab teil helistada mis tahes riiki terves maailmas. Telefoniautomaatidest helistamiseks kasutatakse 10-, 20- ja 50-sendiseid ning 1- ja 2-euroseid münte. Telefoniautomaadist on odavam helistada kui hotellist. Riigi kood on 34. Rahvusvaheline kood Hispaaniast helistamiseks on 00. Eestisse helistamiseks tuleb valida järgmised numbrid: 00 + 372 + telefoninumber.
 
Raha. Hispaanias on kasutusel euro. Riigis on käibel 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurosed paberrahatähed, samuti 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendised ning 1- ja 2-eurosed mündid. Raha saab vahetada enamikes hotellides, reisibüroodes. Kõige soodsam on aga raha vahetada pangas. Pangakontorid on avatud tööpäevadel 9–14, laupäeval 9–13, pühapäeval suletud. Kui pangad on juba suletud, saab raha vahetada harilikult õhtuni töötavates valuutavahetuspunktides (caja de cambio). Suuremates hotellides, toitlustuskohtades ja kaubanduskeskustes saab arveid tasuda krediitkaardiga. Olemas ka sularahaautomaadid.
 
Kauplused.Kauplused ja kaubanduskeskused on avatud iga päev kell 9.00–20.00. Pühapäeviti on mõned poed suletud. Enamik asutusi ja ka mõningad poed on siesta (lõunapausi) ajal (13.00–16.00) suletud.
 
Joogivesi. Ärge jooge kraanivett. Selle asemel on soovitatav juua ostetud pudelivett. Nii karboniseeritud (agua con gas) kui ka karboniseerimata (agua sin gas) mineraalvettsaab osta igast baarist, restoranist ja poest.
 
Jootraha.Teenindavale personalile hotellis on soovitatav jätta jootraha. Baarides ja restoranides on kombeks jätta teenindajatele jootraha (10% arvest). Mõnes restoranis on teenindus juba arve hulka arvestatud. Sel juhul ei ole jootraha jätta vaja.
 
Riietus. Hispaanias ega Kanaari saartel ei ole mingeid erilisi riietumis- ega käitumisnorme, üksnes kirikuid külastades tuleks riietuda tagasihoidlikumalt. Siinsetes supelrandades võib kohata naisi ilma päevitusriiete ülemise osata.
 
Arstiabi. Ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst. Raviteenuste osutamise eest nõudke järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja väljastatud ravimi kviitungid. Haiglaravi, transpordi ja kiirabiteenuse eest saate vastavalt kindlustuspoliisil märgitud tingimustele kindlustusseltsilt hüvitist, kui pöördute õigeaegselt kindlustusseltsi esindaja poole (aadresse vt poliisilt), kes vastutab teie ravi ja ravihüvitiste eest. Lugege hoolikalt poliisil olevat informatsiooni.
 
Vaktsineerimine. Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti või Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuse poole aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn, telefon 6 598 591.
 
Ettevaatusabinõud. Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur (maheda mereõhu tõttu ei tunne te päikesekiirte mõju). Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada külmetust või angiini. Nagu igal pool mujal, on ka Kanaaridel taskuvargaid, seepärast hoidke oma rahal ja passil silm peal, ärge pange neid ühte kotti ega taskusse. Raha, väärtesemed ja dokumendid saate jätta hotelli seifi (harilikult lisatasu eest). Passi kaotamisel pöörduge Eesti konsulaati Madridis. Asjaajamisele kulub siin palju aega, samuti peate tegema lisakulutusi.
 
Pildistamine ja filmimine.Hispaanias on lubatud pildistada peaaegu kõikjal. Mõningates paikades ei tohi pildistamisel kasutada välkvalgustit. Selle kohta on üleval teavitavad tahvlid.
 
Transport.Kanaari saartel on välja arendatud hea ühistranspordivõrk – kuurortide vahel sõidavad bussid. Bussidesse sisenetakse üksnes esiuksest, väljutakse aga ainult tagumistest ustest. Piletid saab soetada bussis. Kuurortides sõidavad valget värvi taksod, mille katusel on takso eraldusmärk. Taksodel on taksomeetrid, mis töötavad vastavalt tee pikkusele, kellaajale ja nädalapäevale eri hinnarežiimidel.
 
Autorent. Kanaari saartel saab taskukohase hinnaga (25–70 eurot ööpäevas) auto rentida. Auto rentija peab olema vähemalt 21aastane juhtimisõigusega isik (juhistaaži peab olema vähemalt üks aasta). Rentimiseks läheb vaja passi, krediitkaarti või tagatisraha. Siinsetest liikluseeskirjadest peaks teadma, et linnades on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, maanteedel 90 km/h ja kiirteedel 120 km/h. Tasulisi parklaid tähistatakse siin sinise värviga. Auto hoidmiseks sellises parklas tuleb parkimisautomaati panna 10-, 20-, 50-sendised või 1-, 2-eurosed mündid, võtta väljastatav pilet ning asetada see autos nähtavale kohale.
 
Piirangud sisseveetavale kaubale. Kui kaup ei ole soetatud edasimüümise eesmärgil, vaid isikliku kasutamise otstarbeks, ei ole Euroopa Liidu riikides reisides riiki sisseveetavale kaubale piiranguid. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või šerrit), 90 l veini, millest kuni 60 l võib olla vahuvein, ning 110 l õlut.
 
RIIGI ERIPÄRAD
 
Riigi eripärad. Hispaania on härjavõitluse, flamenko, lõputu päikese, veini ja tantsupidude, Don Quijote ja tuuleveskite maa. Alles 30 aasta eest tunti seda riiki konservatiivsete traditsioonide ja Franco diktatuuri poolest, tänapäeval on Hispaania üks liberaalsemaid ja tolerantsemaid riike Euroopas. See maa on kuulus aga mitte üksnes oma kultuurilise ja ajaloolise pärandi poolest, vaid ka vapustava mitmekesisuse poolest – igal piirkonnal on siin midagi omapärast ja originaalset. Erisustele vaatamata ühendab kõiki hispaanlasi armastus muusika, tantsu ja laulu vastu ning optimistlik ja positiivne suhtumine ellu ja ümbritsevasse maailma.
 
Hotellide eripärad. Kanaari saartel, nagu ka Hispaanias, kehtivad Euroopa hotelliklassifikatsiooni standardid. Hotellide kategooriaid tähistatakse tärnidega, apartementide kategooriaid võtmekestega. Hotelli kategooria sõltub siin hoone asukohast, pakutavate teenuste hulgast ja kvaliteedist, teeninduse tasemest, tubade suurusest ja sisustusest. Kuna turism on Kanaari saartel juba iidne majandusharu, on mõningad siinsed hotellid ehitatud varem kui Türgi või Egiptuse omad. Novatours esitab kataloogis lisaks hotellide ametlikule kategooriale ka täiendava Novatoursi klassifikatsiooni (väikeste gloobuste näol), et aidata teil valida hotell, mis teie ootustele kõige enam vastab.
 
Tenerife ja Gran Canaria hotellides võidakse puhkajatelt hotelli lisateenuste (rahvusvahelised kõned, minibaari kasutamine jms) eest nõuda tagatisraha. Tagatis on eri hotellides eri suurusega. Tagatist saab tasuda sularahas (eurodes) või krediitkaardiga, millel blokeeritakse vastav summa. Sularahas makstud tagatise saab külastaja tagasi hotellist väljaregistreerimisel, tagatissumma blokeering krediitkaardil tühistatakse 5–7 päeva jooksul pärast lahkumist.
 
Kanaari saarte hotellidel ei ole oma randu. Sissepääs suplusrandadele on tasuta, ent lamamistoolide ja päikesevarjude eest tuleb täiendavalt tasuda. Randa või basseini äärde minnes tuleb kaasa võtta oma käterätt. Hotelli käterättide toast välja viimine on keelatud. Mõningates hotellides saab rannarätiku tagatise eest, mõningates saab selle laenutada.
Hotellitoa võti tuleb jätta vastuvõtulauda. Kaotatud võtme eest peab maksma trahvi.
 
Rahva eripärad. Kanaari saarte elanikel, nagu ka kõigil hispaanlastel, on sünnipärane omadus suhelda ja elust rõõmu tunda. Hispaania elanike kohta käib suurepärane ütlus „disfrutar la vida“, mis tähendab elu tõelist nautimist (sõna-sõnalt ‘elu vilju noppima’). Hispaanlased on väga soojad, heatahtlikud ja sõbralikud. Sellele vaatamata sõlmivad nad välismaalastega harva sõprussidemeid ja hoiavad nendega suheldes teatud distantsi.
Hispaanlased pühendavad ühepalju energiat nii tööle kui ka meelelahutusele. Aeg on siin paindlik – enamik inimesi sobitab oma tööd pigem ühiskondliku elu vajadustega kui elab täpselt kellaseieri järgi. Sel põhjusel hispaanlased hilinevad sageli, nad armastavad lobiseda ja uudishimutseda.
Hispaanlaste jaoks on söömine kui suhtlemise viis – sõprade ring või eri perekonnad tulevad kokku, et koos lõunat või õhtust süüa. Pärast lõunasööki armastavad hispaanlased 2–3 tundi leiba luusse lasta ehk siestat pidada. Sel ajal on poed, asutused ja enamik kohvikuid suletud. Linnad näivad siesta ajal just nagu välja surnud. Hispaanlased õhtustavad hilja – alles kella üheksa paiku. Nad armastavad õhtuti tänavail jalutada, kõrtsi või restorani sisse astuda ja kohvitassi või veinipokaali ääres vaielda või niisama lobiseda.
Suuremale osale hispaanlastest on pere kõige tähtsam asi elus. Siin elavad kaks või kolm põlvkonda ühe katuse all. Kui ei, siis nad vähemalt kohtuvad sageli. Noored elavad sageli 30ndate eluaastateni vanemate juures ja kolivad välja alles siis, kui abielluvad. Hispaanlased armastavad väga lapsi ja pööravad suurt tähelepanu nende harimisele.
 
Mida tasub Hispaanias teha?Turistidele pakuvad meeldejäävaid elamusi igas linnas vähemalt mõned korrad aastas korraldatavad rahvapeod, fiestad, festivalid, mida ei ole üheski Euroopa riigis nii palju kui siin. Terves riigis ei leidu külakestki, kus aastaaegade vaheldumisel ei avaldaks küla või linna kaitsja Neitsi Maarjale austust protsessioonide, härgade võidujooksude, ilutulestike, mängulahingute, iidsete rituaalide või massiliste rongkäikudega. Kanaari saared on kuulsad oma karnevalide poolest, mida võib ürituste rohkuse ja kostüümide mitmekesisuse poolest võrrelda tuntud Rio de Janeiro karnevalidega. Kanaari saarte karnevalid on ühed suurimatest Euroopas. Värvilised ja ekstravagantsed kostüümid ning ladinarütmidega tänavaüritused annavad saare elanikele suurepärase võimaluse põgeneda igapäeva rutiinist, lõõgastuda ja pidutseda.
Unustamatu mulje jätavad puhkajatele ka Tenerife mustad rannad, kus liiv on segunenud vulkaanituhaga. Teistel turistide lemmiksaartel Gran Canarial, Lanzarotel ja Fuerteventural on rannaliiv heledam. Tenerifel tasub uudistama minna ka hipide randa, kus hipid ja nendemeelsed elavad veel praegugi iseehitatud palmiokstest hurtsikutes.
Gran Canaria saarel lummavad reisijaid Maspalomase liivaluited. Need on valgest liivast kõrbe meenutavad luited, mis vastanduvad huvitavalt saare vulkaanilise maastikuga.
Hispaania saartel puhates peab kindlasti nägema flamenkot – hispaanlaste temperamentset tantsu, mida tantsitakse tänavail, väljakuil, ööklubides ja restoranides. Flamenko on XV sajandil Andaluusias sündinud omapärane muusika- ja tantsustiil, kus musta riietunud mehed ja punaste laiade volangseelikutega naised klõbistavad kitarrimuusika saatel kontsi, samal ajal kastanjette kõristades.
Kanaari saartel tasub maitsta mereande – need on siin alati värsked ja suurepäraselt valmistatud. Samuti on soovitatav proovida Malvazia veini, mida valmistatakse üksnes Kanaari saartel. Malvaziat nimetatakse kuninglikuks veiniks, sest keisrinna Jekaterina armastas seda väga.
 
Hispaania veidrused. Kanaari saarte praegune nimi tuleb ladina sõnast canis ('koer'). Saartele anti selline nimi seetõttu, et Kanaaridel elas palju metsikuid koeri.
Antiikajal peeti Heraklese sammaste (Gibraltari väina) taga olevaid Kanaari saari legendaarse vee alla uppunud Atlantise osaks. Legendile võis tõetruudust juurde anda Kanaaride esiasukate guantšide välimus – need olid pikad, laia näo, tõmmu naha, heledate juuste ja siniste silmadega inimesed (täpselt nii kirjeldas Atlantise elanikke Platon).
Siesta, fiesta ja basta – nii iseloomustavad hispaanlased oma elustiili. Lärmakas fiesta kestab hommikuni, hommikul on basta, pärastlõunal siesta. Vaatamata sellisele elustiilile suudavad hispaanlased suurepäraselt töökohustused ja lõbu kokku sobitada, tegemata seda pere või enda isiklike vajaduste arvelt.
Ainulaadse maastiku ja Atlandi ookeani mõjude tõttu on Kanaari saarte ilmad väga muutlikud – ühel ja samal päeval võib vihma sadada, päike võib kõrvetada ja paks udu võib kogu saare enda alla matta.
Hispaaniat oleks raske ette kujutada ilma härjavõitluse ehk corridata. Sellel maal XVI sajandi lõpus populaarseks saanud härjavõitlus sümboliseerib tavalise inimese toreadoori triumfi feodaalrüütli pikadoori üle. Kummalisel kombel ei korraldata Kanaaridel härjavõitlusi, vastupidi – sellele ollakse koguni vastu.
Kanaari saartel kasvavad põlematud Kanaari männid. Neil puudel on väga paks koor. Kanaari männid saavad niiskuse pilvedest.
 
Kohustuslikud vaatamisväärsused.Tenerifel väärib külastamist eksootilise taimestiku ja loomastiku poolest kuulus Loro park. Vapustavaid elamusi pakub ka saare keskel olev Masca mäekuru, milles asub väike küla. Selles alles hiljuti välismaailmast isoleeritud külas avanevad suisa lummavad vaated. Tenerifel tasub kindlasti käia maailma suuruselt kolmandal tulemäel Teide ja jalutada seda ümbritsevas rahvuspargis.
Gran Canarial tasub sammud seada saare pealinna Las Palmasesse. Siin on omapärane, üksnes Kanaaridele iseloomulik vanalinn – huviliste pilke köidavad mustast laavast teekate ja ebatavaline arhitektuur. Ilus mälestus jääb ka Palmitose pargist – eksootilise floora ja faunaga tõeline troopika-oaas.
Tenerifel või Gran Canarial puhates on soovitatav käia ka teistel Kanaari saartel. Vaatamist väärivad ainulaadne tegevvulkaaniga saar Lanzarote, vulkaanidega rahvuspark Timanfaya, saarestiku rohelisim saar La Gomera ja sellel asuv Garajonay rahvuspark.

Sihtkohad

KÜPROS
02.10-30.10.2014
(Aurinko)

TENERIFE
15.10.2014- 17.04.2015
(Aurinko, Tez Tour, Novatours)

GRAN CANARIA
01.11.2014- 18.04.2015
(Aurinko)

LANZAROTE
01.11.2014- 14.04.2015
(Aurinko)

MAROKO, Agadir
15.10.-19.11.2014
12.03.-16.04.2015
(Aurinko, Novatours)

EILAT
28.10- 25.11.2014
(Novatours)

TÜRGI
08.04 - 26.10.2014
(Novatours, GoAdventure, Tez Tour)

EGIPTUS
Hurghada 21.10.2014- 18.04.2015
Sharm El Sheikh 26.10.2014- 19.04.2015
(Novatours, Tez Tour, GoAdventure)

DUBAI
30.11.2014- 09.03.2015
(GoAdventure)

TAI
09.11.2014- 09.03.2015
(GoAdventure)

BALI
09.11.2014- 09.03.2015
(GoAdventure)

Kontor:

Hecato Reisid OÜ 
Pärnu mnt  67a, IV korrus, tuba 404
10134 Tallinn
tel 646 2130

mobiil 372- 5203141
       
E-R 9.00-18.00

Natukene meist

 Facebook 

Eesti rahva lemmikhotell ja lemmikreisifirma
Pressiteade 30.08.2010

 



Soovite saada viimase hetke pakkumisi? Kui jah, siis täitke allolev vorm.

Eesnimi:
E-mail: